Fast life ehk millega ma 2 nädalat tegelenud olen.


The king is back, time to return the crown.


Mage intro, aga on aeg tegutsema hakata. Esimese asjana pean kõigile lugejatelt vabandust paluma, sest ma ei bloginud mingi 100 miljon aastat. Kool ja RL segasid, asjad kuhjusid ja lõpuks jäigi kirjutamata. Hetkel ka, asju on nii palju, aga mis teemadel rääkida? Pean mainima, et mu läpakas on jumala p- ja v- jne, nimelt mängisin nende aastatega oma graafikakaardi juustuks. Jama, sest nüüd on raskem oma lemmiktegevusega tegeleda, photoshop nimelt. Ei näe erilist vajadust blogida kui Twitter eksisteerib ja ma ei viitsi lihtsalt kirjutada oma tegemistest, olen juba tükk aega tahtnud blogida teemadel, mis võibolla inimesi kotib, see on ka mõjutav tegur. Niisiis see entry ongi neile, keda kotib, neile, keda ei koti ja neile, kes on uued lugejad - nautige, sest see võib mu viimane olla.

Niikaua kui ma ära olen olnud on Annoying Orange ja Chatroulette maailma üle võtnud, eriti need klaverivideod - ülimalt andekas. Koolivaheaeg oli.. enamus sellest trippisin ringi mõõda maad ja ilma, ning arvan, et sellest alustangi.

Lähme ajas tagasi, täpsemalt 2 nädalat. Otsustasime vaheaja esimesel laupäeval sulla ja sannuga Tallinnasse minna. Pireti tungival soovil rääkisin nad nõusse, et poole kuuene buss on kõige õigem lahendus ja me peame sellega minema, mõeldud - tehtud! Ainuke probleem oli see, et eelneval õhtul oli räppar ain-i juures mõnus möll. Mõtlesime jah sullaga, et peame piiri, võtame mõõdukalt, kus sa sellega. Hommikul jooksimegi kahekesi bussile ja mul oli päris mitte-väga-mõnus pohmakas. Tallinnas käisime igal pool ringi, tšillisime siin ja seal, mingil määral ka veits šoppasime. Ostsin omale raamatu - Milleks on vaja graafilist disaini?, selle sain Lätis läbi loetud. Peamine eesmärk oli loomulikult Alice in Wonderland nägemine, ning sellest  ka siis lähemalt.

Minu jaoks oli Alice in Wonderland esimene 3d kino kogemus. Kui saal oli kenasti rahvast täis ja sellised suurematsorti plastprillid käes oli päris uhke tunne. Tln poole sõites lugesin 3d kohta artiklit Eesti Ekspressist, mis tõi välja erinevaid argumente 3d plusside/miinuste kohta. Paljudega pidin nõustuma. Tihti tekkis tahtmine prillide alt välja piiluda, et milline see "mitte-3d" välja näeb. Vaadates oli vahel raske fokusseerida paljudele tegelastele, eriti neile kes veidike kiiremalt üle ekraani kimasid. Filmiga jäin rahule - Tim tegi päris head tööd, kuid lootsin, et see tuleb tükkmaad trippym.

Tallinnaga seoses käisin ka esmaspäeval, 22 märtsil, TTÜ avatud uste päeval. Risto kutsus ja ma mõtlesin et why the fuck not, sest buss oli tasuta. Veel olid kaasas piret, linda ja priit. Suht fun oli, tutvustati erinevaid teaduskondi ja toimus selline infomessi moodi asi. IT tuuril näitasid kohalikud nerdid ja noliferid roboteid neile nerdidele ja noliferitele, kes kohaleilmunud olid. Aparatuur pidavat üsna krõbedat hinda maksma. Ühikaid nägin ka, polnudki kõige hullemad. Suveniiriks sain pastaka (success!).

25 märts kuni 30 märts viibisin Lätis, vanavanemate juures. Seal midagi põnevat ei olnud, enamasti kuulasin muusikat/mängisin DS-iga ja vaatasin telekat. Suurem katsumus oli omakorda seal olles peaaegu 6 päeva ilma mingi sotsiaalse meediata olemine, Twitter, that is. Siiski see õnnestus mul ja.. suht hästi läheb. Eelmine "koolinädal" (minujaoks koolipäev) mõõdus matevabalt, ainuke jama on nüüd see kui hästi ma nüüd teemadest aru saan, aga küll kuidagi ikka saab. Suvi on juba ukse taga, ning viimane aeg on õppima hakata.

tagasiside oodatud, kriss out.

2 comments:

  1. See on suht off topic siin blogis oleva teemaga, aga kuna sa juba jutustasid ülikoolist jms asjadest, siis mõtlesin küsida, et kas sa jääd järgmine aasta kg'sse edasi vms? :D

    ReplyDelete